Esimene kord astusime mööda kitsukest tänavat ArtDelist mööda saabumisõhtul. Pisitillukese koha ees mahtus istuma täpselt viis inimest ja sees jämmisid suure laua taga, mis kogu toa täitis, umbes sama palju noori. Järgmine kord küsisime selle koha teenindajalt, tihti seal kontserte ette tuleb. Kui keegi tahab mängida, siis ongi kontsert, muigas too. Kolmas kord tundus olevat õige aeg ka sisse astuda. Koha omanik on ilmselgelt välismaalane, aga seekord ei ole püütud mõnda riiki "järele teha", vaid ajada päris oma asja. Võtame platsi sisse akna all pisikese kohvilaua taga tillukeste pukkide peal ja jääme mojito'sid oodates ringi vaatama. Pisitillukese ruumi seinad on kaetud laudadest-telliskividest tõstetud riiulitele asetatud kunstiteostega. Üks asi on jaburam kui teine, hinnad röögatud, aga käib väga Kambodža müügimentaliteediga kokku - kui keegi (hull) tahab selle eest tõesti nii palju maksta, siis kätt ette ei pane. Teisel seinal oli enam man-raylikku kraami. Näiteks klaaspurk, millesse topitud imermas pehme kaisulammas, hinnasildi juurde kirjutatud "Your childhood dreams". Võluv...
(hilisem lisa: seesama esimese õhtu esinemine oli saanud ka Phnom Penh Posti tähelepanu)
(Siem Reapis, ArtDeli, 15. juuli)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar